Madal inflatsioon ärgitab EKP-d veelgi sekkuma

Tarbijahinnad tõusid võrreldes aastatagusega 0,3 protsenti, teatas reedel Luksemburgis asuv Euroopa Liidu statistikaamet. Madal inflatsioon ei tulnud aga suure üllatusena – see vastas Bloombergi küsitletud 41 analüütiku keskmisele. Tööpuudus püsis aga 11,5 protsendi peal.

Jätkuv madal inflatsioon survestab Euroopa Keskpanka laiendama majanduse stimuleerimiseks olemasolevaid meetmeid. Kuigi aeglustumine on osaliselt seotud nafta hinnalangusega, ütleb Draghi, et ta tahab inflatsioonimäära tõsta nii kiiresti kui võimalik.

„Euroopa Keskpanga ette seatud inflatsioonitempo probleem muutub aja möödudes aina murettekitavamaks,“ ennustas BNP Paribase ökonomist Colin Bermingham. „Inflatsiooni ja majanduskasvu prognoosi kärpimine saavad olema ajendiks, mille alusel varade ostuprogrammi laiendama hakatakse.“

Eurostati raportist selgus, et energiahinnad langesid novembris võrreldes aastatagusega 2,5 protsenti. Toornafta hind on viimase kolme kuu jooksul langenud enam kui 30 protsenti, toidu, alkoholi ja tubaka hinnad kallinesid aga 0,5 protsenti.

Deflatsioonioht püsib

Põhiline inflatsioonimäär, mis ei arvesta volatiilseid elemente nagu energia, toit, tubakas ja alkohol, püsis novembris siiski 0,7 protsendi juures, selgub Eurostati andmetest.

„Ainuke lohutus – ja seda ei ole palju – on Euroopa Keskpanga jaoks see, et inflatsiooni langus oli täielikult tingitud energiahindade odavnemisest,“ ütles IHS Global Insight peaökonomist Howard Archer. „Näitajad on aga ikkagi keskpanga jaoks murettekitavad,“ ütles ta.

Neljapäevased andmed näitasid, et Hispaania tarbijahinnad langesid sel kuul võrreldes aastatagusega 0,5 protsenti, mis on kiireim deflatsioonitempo alates 2009. aastast. Euroopa suurima majandusega Saksamaa inflatsioon oli aga nelja ja poole aasta madalaim.

Euroala inflatsioon on olnud EKP 2protsendilisest eesmärgist poole madalamal juba rohkem kui aasta aega. Institutsioon prognoosis septembris, et inflatsioon on 2015. aastal keskmiselt 1,1 protsenti ning 2016. aastal 1,4 protsenti.

„Me peame olema väga tähelepanelikud, et madal inflatsioon ei hakkaks nõrguma läbi kogu terve majanduse,“ ütles Draghi 21. novembril Frankfurdis.

Millal on õige aeg laiendada stimuleerimisprogrammi?

Mõned rahapoliitika kujundanud on aga öelnud, et järgmise nädala kohtumine ei pruugi olla õige aeg stimuleerimisprogrammi laiendamiseks. EKP asepresident Vitor Constancio ütles sellel nädalal, et parim aeg uute meetmete kasutuselevõtmist kaaluda on järgmises kvartalis, mil saab praeguste meetmete tõhusust juba hinnata.

EKP meetmeteks on juba praegu tagatud võlakirjade ja väärtpaberite ostmine ning keskpanga bilanss tahetakse viia 2012. aasta tasemele tagasi. Enne seda kärbiti intressimäärad rekordmadalale ning pakuti pankadele pikaajalisi laene, et krediidi hulka suurendada.

Kuigi Draghi ütles, et keskpanga liikmeid ühendab eesmärk sekkuda vajadusel rohkemgi, siis ka tema on vihjanud, et liialt ei tasu siiski kiirustada.

Eile ütles Draghi, et praegu on meetmete positiivse mõju rakendumiseks veidi veel aega vaja. „Kui peaks tekkima aga vajadus pikaajalise madala inflatsioonimäära riske vähendada, on keskpanga nõukogu nõus ühehäälselt kasutama tavatuid vahendeid oma volituste piires,“ nentis keskpanga juht.

Saksamaa Keskpanga president Jens Weidmann on siiski juba pikemalt olnud valitsuse võlakirjade ostmise vastu. Reedel tõi Weidmann välja ka madalate naftahindade positiivse mõju. „Energiahindade langus on stimuleeriva toimega – see on nagu mini-stimuleerimispakett,“ ütles keskpankur Berliinis.